Friday, July 14, 2006

MAALID maikuust 2006



1.helmut
2. savisaar
3. mees kõigi haigustega

Saturday, April 08, 2006

Stiilijüngrid meie ümber

Ühel kenal päeval Tallinna tänavatel jalutades sattusin tõelisse kassiahastusse - hetk peale mõne kodaniku möödumist tabas mind ajtuine mälukaotus. Ning kaks hetke hiljem ma isegi ei püüdnud seda vastutulijat meenutada. Ju ei olegi midagi meenutada - keskmine eestlane tõmbab selga kõige juhuslikumad, isikupäratumad ja tavalised riidetükid, millel puudub igasugune stiil ja iseloom. Õnneks leidub siiski ka usinaid vastuvoolu ujujaid, kes meelehtilikult püüavad hallist massist erineda, ning loodan, et selliste üksikute isendite eeskujul hakkab üha suurem hulk suvatsejaid oma isikupärale rohkem tähelepanu pöörama. Siin seitse sellist tüüpi. Millises tunned sa ära iseend?

[---]
sõnad ja pildid KÄTLIN S I I L
näe mis siililegi selge

!!!NB!!!! vaata K R I S T I L U I K "The Yogurt Revolution": http://www.balticsww.com/yogurt.htm !

Sunday, February 12, 2006

nupuvalentini spetsiaal





vana valentiri eri

Monday, February 06, 2006

SCULPTURE

Abstract sculpture focuses on form; the best works also convey powerful feelings emanating from conscious or unconscious intellectual, emotional and contextual content.

"What makes sculpture strong is that it deals in the most physical way with the least physical of things - ideas." - Peter Shelton, sculptor


MIKS MULLE EI MEELDI SKULPTUUR
ma tunnen end sellega ebamugavalt. ta on mu ees, ja on täiesti füüsiliselt olemas, kolmes mõõtmes ja neljas ja viiendas mõttes... füüsiline keha mõjutab psüühiliselt. kui see on abstraktne, võib hulluks ajada. ebaratsionaalne keha. fiktsioon mis on läbi eba-eba saanud reaalsuseks, realiseerunud õudusunenägu. skulptuuriga saab suhelda, võib-olla skulptuur isegi liigutab. ja see suhtlus on samas meie peades toimuv VIGA.

skulptuuri ruum on PÄRIS ruum, samas kui ka pilti saab mahutada palju, nii et see mingil seinal suurendab ruumi, kus me ise oleme. skulptuur aga tungib meie isiklikku ruumi ja on meile nii lähedane. sellepärast on skulptuuris olulised ka materjalid... enamus on inimkeha soojusele ja vere liikumisele vastuvõetamatud. skulptuur on tohutult teistsugune struktuur, see häirib.

võib-olla on asi niisketes ja külmades materjalides ja valgetes ateljeedes ning galeriides...
võib-olla peab skulptuur mulle oma(meie) keskkonnas tunduma loomulik, nii et ma ei kahtle selle fiktiivsuses, kunstlikkuses, loodud prahinduses eriti. uuskontseptualism sõnastas soovi maailma mitte enam prahti juurde toota.

tahaks osata midagi mõnusat teha, skulptuur ongi vist oma vormi otsing. ma otsin praegu vormi, mis mulle meeldiks. mõtlesin teha reljeefi kaisukarust. ehk siis positiivne reljeef, kummuli karu ja negatiivne reljeef(ehk jäljend positiivist): karu oli siin. ja kui see on savist, ja pärast kipsist, kui sinna sisse juurutada pehmeid faktuure, tekstuure, äkki tuleb mõnus. vähemalt mõnus, milleks need kontseptsioonid... puhas kontseptualism suretab kõik ära, ehkki on mulle väga omane.

magistrite skulptuurid viru keskuse tunnelis olid suurepärased... ainult valged kipsmehed olid nagu teisest maailmast, kips on veel hullem kui savi... aga kusev savinaine toetumas posti vastu sobis sinna suurepäraselt. ja elutuba. ning torujuppidest koletis.

tahaks lihast ja verest skulptuuri teha

Sunday, January 29, 2006

m õ n u d

mu pehkind süda pressib puruks juuri
süü ajab lehka läbi sügissaju
hing ihkab hõbevarvastega puuri
kui suled jalad ümber ara aju

surm tuleb hirmu siis end peegeldama -
jah mul on hirm - hirm sulle haiget teha
ma olen näinud - tol on ükstakama
mis suunas tuul viib kõdupuude leha

kord juurdun jälle porikõrbesaares -
kuid süü on söödud - vaikusest su suus
aegajalt siiski laululinnud paares
veel vilistavad kärbund ajupuus

nad vilistavad minu enda lugu -
end kuulatades kuulen sinu häält -
neil sinu armastust on pungil pugu

see söök ei lõpe iial ilma päält



ja nüüd kolm suvaliselt "aforismide raudvarast"valitud aforismi teile mäluda:

*pimeduses kaaluvad sõnad poole rohkem
*inimene peaks olema üle oma kehaosadest(repeat)
*targal on vaenlastest rohkem kasu kui rumalatel sõpradest

pole paha mis
ja siis ma vaatasin täna andy warholi ehk morrissey fleshi ka veel(see on ka ainuke nimi mille täna siia puistan. nimed sakivad aga see nimi on kergestimõistetav)

Saturday, January 21, 2006

Isiklik teater...
Introvertse ja raskemeelse esteedi maailm...
Ausus
Usun esteetikasse
Sa ei saa lihtsalt istuda klaveri taha ja Pärti mängida
Teraapia
Aus teater

Monday, December 26, 2005

Roheliste kerede ennehommik

Uduroheline hõbevale udu
loorib mu pead
olen põõsaste pruut
jahedatele varahommikutele
kontsertorkestri vaieldamatu lüli

Tiu-tiu, loodustsello poogen
elektriliinidel kräunub
Sirts-sirr, taustalaulja taob pead
alajaama uksele
Elektrikull elektrikatusel
laulab: böö!
Põõsaste pruut aga tõmbab
hinge pärast väsitavat
aariat saastunud konnatiigist,
pistab ette päikeseprillid,
ümiseb kaasa: öö-öö-öö!

1. Väsib, viskab end maanteepervele
puhkele
ja nii varahommikune mootorsõiduk
ta üleüldises hommikuuimas
alla ajab
2. Korjab kokku kleidisaba
vilistab kokku loodusorkestri
elektrikajakad
õlirajakad kassid
virilad ööpullid
maailmakonnad
kes kõik ühes kolonnis
asuvad teekonnale
järgmiste teetähiste ja hommikuteni
3. Lilled, mis ehivad näitsiku pead
korraga puhkevad õide
päikesetõusul ja põõsaste pruudil
korraga öös pole kohta

Hüvasti liiliad, maailmakonnad,
nüüd laulavad päevamadonnad!